Ellen Key uskus, et
igas lapses on sünnipäraselt midagi head ning hariduse eesmärk peaks olema, et
laps areneks vabaks ja iseseisvaks indiviidiks. Siiski on ülioluline tasakaal
individuaalsuse ja teistega arvestamise vahel. Key sõnul on hariduses oluline
kuulekus, mille saavutamiseks võivad olla tasu või karistus. Tasuna on ta vastu
sellele, et õppimisest tehakse kui võistlus, milles antakse hindeid. Samas on
Key väga füüsilise karistuse vastu ning näeb karistusena eelkõige „loomulikku
karistust“, mille puhul saab laps aru enda tegude tagajärjest ning õpib iseenda
vigadest. Tema sõnul on hariduses olulised näited ning õpetaja peab olema
eelkõige lapsele eeskuju, keda on võimalik imiteerida.
Key olulisemad ideed ja
põhimõtted haridusest:
·
Ära kunagi lase lapsel nutmise teel
midagi saada;
·
Ära maini tasusid või altkäemaksu
selleks, et laps täidaks enda kohustusi;
·
Ära mitte kunagi valeta lapsele, et teda
hirmutada;
·
Ära mitte kunagi löö last;
·
Las laps aitab iseennast;
·
Loo vähe käske, kuid tingimusteta
kuulekus; vähe ähvardusi, kuid täidetud alati;
·
Karistus hariduse vahendina ainult
tugevdab neid vääritu loomuse aspekte, mis tuleks välja juurida.
Tuleviku koole näeb
Ellen Key ühe eesmärgiga: anda igale indiviidile nii palju võimalusi
enesearenguks ja õnnelikkuseks kui vähegi võimalik. Hariduse toimimiseks on
ülioluline koostöö kooli ja kodu vahel. Samuti peaks koolid olema segakoolid,
mis õpetaksid poisse ja tüdrukuid koos töötama. Siiski ei peaks koolid olema
ühendatud, vaid sugude mõistes vaid ka inimesed eri sotsiaalmajanduslikest
klassidest peaksid koos õppima. Key sõnul peaks vältima ka ainete eristamist
ning kasutama rohkem lõimitud aineõpet ehk ained peaksid olema ühendatud. Samuti
ei tohiks olla ühes klassis rohkem kui 12 õpilast, et õpetaja jõuaks nendega
individuaalselt tegeleda. Õpetamine peaks olema suunatud õpilastele, nende
teadmiste otsingutele ja arvamuste kujundamisele. Suur murekoht on Ellen Keyl
seoses lasteaedade ja sõimerühmadega. Tema sõnul tuleks need kaotada ning
asendada kodukoolidega, kuna pealesunnitud organiseeritud mäng, mis
lasteaedades aset leiab, tapab laste fantaasia ning seega pärsib edasist
arengut (Lengborn, 1993).
______________________________________________________________________
______________________________________________________________________
Lengborn, T. (1993). Ellen Key. - Prospects: the quarterly review of comparative education, vol. XXIII, nr. 3/4, lk. 825-837. Saadaval: http://www.ibe.unesco.org/publications/ThinkersPdf/keye.pdf
No comments:
Post a Comment