Ellen Key: January 2016

Kokkuvõte ja kriitika

Kuigi Ellen Key saavutas rahvusvahelise tuntuse peamiselt hariduslikel teemadel kirjutades, on tema valdkond väga lai. Osava sõnaseadja ja hea kriitikameelega kirjutas Key ka näiteks kirjandusest ja kunstist, religioonist, poliitikast, naiste valimisõigusest, abieluküsimustest, rahust jne. Suure osa tema töödest moodustavad esseed ja ülevaateartiklid, samuti ka raamatud ja teadusartiklid (Lengborn, 1993).

Erinevate autorite käsitluses leiab Ellen Key kõige enam kriitikat eelkõige feministliku liikumise eestvedajana ja emarolli ületähtsustamise tõttu (Lundell, Allen jne).

http://forwearewomen.blogspot.com.ee/2015/07/role-of-mother-in-education-of.html

Key käsitles emadust naise kõige loomuliku, kõrgema ja üllama seisundina. Siiski võis jääda paljudele naistele tunne, et kukkudes läbi emana on nad ka ühiskondlikult ja igas mõttes läbi kukkunud. Key’le on ette heidetud ka asjaolu, et ta kirjeldas naiste rolli, käitumist ja suhtumist nii, nagu see peaks olema, mitte nagu see on või oli olnud reaalses elus (Lundell, 1984).
Ellen Key ilustas ja ülistas ideaalse ema rolli, kes tema sõnul oli üdini tark, intelligentne ja õnnestus kõiges. Kuna paljud naised ei pruugi suuta olla sellised, võib Ellen Key poolt loodud ideaalse ema kujund tekitada neis pettumust ja tunnet, et nad on emana läbikukkunud.

Veebileht, millelt leiab Ellen Key bibiograafia ning viited allikate kättesaadavusele:

The Online Books Page. Online Books by Ellen Key.
http://onlinebooks.library.upenn.edu/webbin/book/lookupname?key=Key%2C%20Ellen%2C%201849-1926

______________________________________________________________________

Allen, J. A. (2009). The Feminism of Charlotte Perkins Gilman: Sexualities, Histories, Progerssivism. University of Chicago Press.

Lengborn, T. (1993). Ellen Key. - Prospects: the quarterly review of comparative education, vol. XXIII, nr. 3/4, lk. 825-837. Saadaval: http://www.ibe.unesco.org/publications/ThinkersPdf/keye.pdf

Lundell, T. Ellen Key and Swedish feminist views on motherhood. (1984). Scandinavian Studies, 56 (4), 351-369.

Ellen Key teoseid ja välislingid

https://www.pinterest.com/pin/416442296763849873/

Ellen Key olulised teosed lingiga:

„The Morality of Woman and other essays“ (1911) - http://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=uc2.ark:/13960/t1bk1hr4d;view=1up;seq=7

„The Century of Child“ (1900) - http://www.archive.org/stream/centuryofchild00keyeuoft#page/n5/mode/2up

„War, Peace and the Future“ (1916) - https://archive.org/stream/warpeacefutureco00keyeuoft#page/n5/mode/2up

„The Education of the Child“ (1909) - https://www.questia.com/read/6378618/the-education-of-the-child

„Love and Marriage“ (1911) - http://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=uva.x000316631;view=1up;seq=7

„The Renaissance of Motherhood“ (1914) - http://catalog.hathitrust.org/Record/001063552

„Love and Ethics“ (1911) - http://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=uc2.ark:/13960/t0js9m880;view=1up;seq=10

„The Woman Movement“ (1912) - http://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=hvd.rslevg;view=1up;seq=8

Täiendavad materjalid:

Ellen Key tsistaatid - http://www.brainyquote.com/quotes/authors/e/ellen_key.html
Ellen Key Pinterestis - https://www.pinterest.com/kristinasjoborg/lake-v%C3%A4ttern-omberg-ellen-key/

Huvitavad artiklid ja esseed Ellen Keyst ja tema vaadetest:

Lane, B. M. (2008). „An Introduction to Ellen Key’s „Beauty in the Home“. Modern Swedish Design: Three Founding Texts. New York: The Museum of Modern Art, 19-31.

Mamah Borthwick and Alice T. Friedman (2002). Frank Lloyd Wright and Feminism: Mamah Borthwick's Letters to Ellen Key. Journal of the Society of Architectural Historians, Vol. 61, No. 2 pp. 140-151. URL: http://www.jstor.org/stable/991836

Lowy, D. Love and Marriage: Ellen Key and Hiratsuka Raicho Explore Alternatives. (2004). Women’s Studies, 33, 361-380.

Lundell, T. Ellen Key and Swedish feminist views on motherhood. (1984). Scandinavian Studies, 56 (4), 351-369.

Haridus ja tulevikukoolid

http://quotesgram.com/education-is-key-quotes/

Ellen Key uskus, et igas lapses on sünnipäraselt midagi head ning hariduse eesmärk peaks olema, et laps areneks vabaks ja iseseisvaks indiviidiks. Siiski on ülioluline tasakaal individuaalsuse ja teistega arvestamise vahel. Key sõnul on hariduses oluline kuulekus, mille saavutamiseks võivad olla tasu või karistus. Tasuna on ta vastu sellele, et õppimisest tehakse kui võistlus, milles antakse hindeid. Samas on Key väga füüsilise karistuse vastu ning näeb karistusena eelkõige „loomulikku karistust“, mille puhul saab laps aru enda tegude tagajärjest ning õpib iseenda vigadest. Tema sõnul on hariduses olulised näited ning õpetaja peab olema eelkõige lapsele eeskuju, keda on võimalik imiteerida.

Key olulisemad ideed ja põhimõtted haridusest:

· Ära kunagi lase lapsel nutmise teel midagi saada;

· Ära maini tasusid või altkäemaksu selleks, et laps täidaks enda kohustusi;

· Ära mitte kunagi valeta lapsele, et teda hirmutada;

· Ära mitte kunagi löö last;

· Las laps aitab iseennast;

· Loo vähe käske, kuid tingimusteta kuulekus; vähe ähvardusi, kuid täidetud alati;

· Karistus hariduse vahendina ainult tugevdab neid vääritu loomuse aspekte, mis tuleks välja juurida.

Tuleviku koole näeb Ellen Key ühe eesmärgiga: anda igale indiviidile nii palju võimalusi enesearenguks ja õnnelikkuseks kui vähegi võimalik. Hariduse toimimiseks on ülioluline koostöö kooli ja kodu vahel. Samuti peaks koolid olema segakoolid, mis õpetaksid poisse ja tüdrukuid koos töötama. Siiski ei peaks koolid olema ühendatud, vaid sugude mõistes vaid ka inimesed eri sotsiaalmajanduslikest klassidest peaksid koos õppima. Key sõnul peaks vältima ka ainete eristamist ning kasutama rohkem lõimitud aineõpet ehk ained peaksid olema ühendatud. Samuti ei tohiks olla ühes klassis rohkem kui 12 õpilast, et õpetaja jõuaks nendega individuaalselt tegeleda. Õpetamine peaks olema suunatud õpilastele, nende teadmiste otsingutele ja arvamuste kujundamisele. Suur murekoht on Ellen Keyl seoses lasteaedade ja sõimerühmadega. Tema sõnul tuleks need kaotada ning asendada kodukoolidega, kuna pealesunnitud organiseeritud mäng, mis lasteaedades aset leiab, tapab laste fantaasia ning seega pärsib edasist arengut (Lengborn, 1993).
______________________________________________________________________

Lengborn, T. (1993). Ellen Key. - Prospects: the quarterly review of comparative education, vol. XXIII, nr. 3/4, lk. 825-837. Saadaval: http://www.ibe.unesco.org/publications/ThinkersPdf/keye.pdf

Vabaduspedagoogika

Vabaduspedagoogika all mõistetakse pedagoogika suunda, milles olulisteks märksõnadeks on austus lapse vastu, lapse tegutsemisvabadus ning mille eesmärgiks on iseseisev ja autonoomne laps, kes otsustab ise oma õppimise üle (Tuulik, 1995).

Ellen Key on reformpedagoogika esindajana mõjutanud ka Eesti kasvatust ja haridust. Ta pidas väga oluliseks laste individuaalsust ja vabadust (Lengborn, 1993).

Key pidas oluliseks vabaduspedagoogika põhimõtete järgimist kasvatuses, millest olulisemad olid:

· Ausus lapse vastu;

· Anda lapsele võimalus areneda vastavalt enda individuaalsusele ja loomusele;

· Lapsed peavad saama rahus areneda, kus ümbritsev keskkond toetab „looduse tööd“;

· Kasvatus peab olema võimalikult loomulik.

Key leidis, et kui lasta lapsel areneda võimalikult individuaalselt ja loomusele vastavalt, võib see anda aluse uue inimsoo sündimisele: iseseisvad ja varasemast võimekamad isiksused. Key leidis Rousseauga sarnaselt, et laps peab saama kasvada võimalikult vabalt ning kasvatuse piiritleb loodus (Key, 1900; Hirsjärvi, Huttunen, 2005 järgi).
______________________________________________________________________

Lengborn, T. Ellen Key. - Prospects: the quarterly review of comparative education, vol. XXIII, 1993, nr. 3/4, lk. 825-837. Saadaval: http://www.ibe.unesco.org/publications/ThinkersPdf/keye.pdf

Hirsjärvi, S; Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina.

Tuulik, M. (1995). Valikuvabadus elada inimesena: kasvamine & kasvatus, kasvatusfilosoofia. Tallinn, Haridustöötajate Koolituskeskus, lk 157.

westriveracademy.blogspot.com

"Lapse sajand" (1900)

Ellen Key avaldas teose „Lapse sajand“ 1900, milles nõudis fundamentaalseid uuendusi nii kodu- kui ka koolikasvatuses ja üldistes sotsiaalpoliitilistes otsustes, mis puudutavad lapsi. Teoses suhtus Key kriitiliselt senistesse teooriatesse hariduse vallas ja seadis kahtluse alla traditsioonilised soorollid nii abielus kui väljaspool seda. Tema autoritaarsuse-vastane lähenemine haridusele mõjutas suurel määral erakoole Skandinaavias. Tema sõnul oli tarvilik luua lapsele täiesti uus kasvatuskeskkond ja võtta uued didaktilised meetodid kasutusele nii koolis kui kodus.

Teoses kirjeldab Key ka „kodutust“ kui asjaolu, et kodud ei täida enam enda senist eesmärki laste kasvatamisel, kuna suurlinnades on elu kiire ja naised ei pühenda kodule enam nii palju aega. Siiski on tema sõnul olemas „ideaalne kodu“, milles on vanemad võrdsed partnerid töös. Ka suhted õdede-vendade vahel on sarnased. Ideaalses kodus kohtlevad vanemad lapsi alati inimestena, lastes neil ka areneda inimesteks. Key sõnul ei tohiks laps saada kunagi midagi niisama, vaid vastavalt võimete panustama majapidamisse ning austama nii üksteist kui vanemaid. Lapse tuleviku eesmärkide seisukohalt on lisaks „ideaalsele kodule“ üliolulised lapse eest hoolitsemine ja emaarmastus (Lengborn, 1993).

https://openlibrary.org/books/OL7237445M/The_century_of_the_child.